EST | ENG | RUS
 
 








Vaata Võrtsjärve

 
Vaata Võrtsjärve! (3-päevane, toodet pakutakse kevad- ja sügishooajal 20. aprillist 20. maini ning 25. septembrist 5. novembrini)

KIRJELDUS: Grupp (optimaalne suurus 10-15 inimest) saabub Võrtsjärve Külastuskeskusesse Rannu-Jõesuus, kus neid võtavad vastu Võrtsjärve Sihtasutuse esindaja (Võrtsjärve SA, Maret Kallejärv) ning linnuvaatlusretke retkejuht (OÜ Natourest, Triin Ivandi). Tutvustatakse külastuskeskuse võimalusi ja piirkonda tervikuna, antakse põgus ülevaade läbirändel olevatest linnuliikidest (hanelised, kurvitsalised, partlased jt). Külastuskeskuse kohvikus pakutakse kerget lõunaeinet. Linnuvaatlust tehakse 1. päeval Võrtsjärve ääres ning 2. ja 3. päeval hiigelkanuuretke raames Alam-Pedja looduskaitsealal.


Kõige esinduslikum linnupaik Võrtsjärve ääres on Väike-Rakke polder, seda eelkõige rändeaegadel ja kõrge veeseisuga. Hanelised ja kurvitsalised toituvad Tamme ja Sangla vahelistel põldudel ja puhkavad üleujutatud poldril. Hanesid (peamiselt suur-laukhane) on siin kevadeti loendatud kuni 35 000 isendit, sügiseti isegi kuni 50 000 isendit, hanede seas on kohatud ka haruldusi – näiteks punakael-laglet. Rohkesti peatub poldril viu-, luitsnokk- ja rägaparte, sõtkaid ja punapea- varte, siin kohtab ka väikekosklaid, tutt- ja hallpõsk pütte jt veelinde. Kurvitsalistest peatub poldril kõige enam suurkoovitajaid, tutkaid, muda- ja tumetildreid. Väike-Rakkes on nähtud ka selliseid haruldusi nagu lammitilder, väikehuik ja kuldhänilane. Suur hulk peatuvaid veelinde meelitab ligi ka hulgaliselt röövlinde. Võrtsjärve roostikes pesitseb rohkesti hüüpe, roo-loorkulle, tiigi- ja rästas-roolinde. Sügisrände aegadel on Võrtsjärve eripäraks (lisaks suurtele haneparvedele) väikekosklate massiline läbiränne.

Tamme paljandi maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Rannu valla Tamme ja Neemisküla vahelisel ala. Siin paljandub Aruküla lademe liivakivi. Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana. Kõrgelt paljandilt avaneb paiguti hea vaade ka järvele.

Peale huvitavat ja muljeterohket linnuvaatluspäeva sõidetakse Vaiblasse Veldemani Puhkemajja, kus süüakse õhtust ja jäädakse ööbima. Saun on samuti külastajatele köetud.

Lisaks linnuvaatlusele väljas, pakume õhtul vaatamiseks suurepärast slaidiprogrammi „Linnulennul mööda Emajõge“ loodusfotograaf Arne Aderi esituses, kes on nimetatud programmi üks autoritest. Kui soovitakse üldisemat ülevaadet Eestimaa loodusest, on võimalus tellida ka mõni teine slaidiprogramm Arne Aderi varamust. Arne Ader on ka suurepärane jutuvestja ning kindlasti suudab pakkuda jutuga piltidele olulist lisaväärtust.

Teise päeva hommikul süüakse hommikust Veldemani Puhkemajas ning seejärel suundutakse Rannu-Jõesuusse, kus võtab grupi vastu kanuuretke juht (OÜ 360 kraadi matkagiid Bert Rähni), kes tutvustab marsruuti, annab ülevaate eelseisvast retkest, räägib turvalisusest ning veendub, et kõik grupi liikmed on varustatud päästevestidega.

Alam-Pedja kanuumatka peateemad on Eesti ühe suurima ja liigipääsmatuma kaitseala metsik loodus ning eripalgeline sisevete võrk. Aerutame Emajõel, Pede jõel, Põltsamaa jõel, teeme ringi Võrtsjärvel, vaatame kopraid, kuulame linde ja ulume hunte välja. Kanuudega sõidetakse Jõesuust Palupõhja külla, pannakse asjad looduskooli, süüakse matkasööki.

Enne päikeseloojangut minnakse tagasi jõele, sest alles siis läheb seal tõeliselt põnevaks. Emajõe vanajõed on ideaalseks elupaigaks kobrastele. Aerutatakse vaikselt mõne koprakuhila juurde, kus tõenäoliselt õnnestub meil mõnda looma vaadelda. Pimenedes  liueldakse vaikselt allavoolu ja üritatakse huntide ulgumist kuulda. Eriti sügiseti on susid väga suhtlemisaltid, kuna just sel ajal õpetatakse kutsikatele hundielu. Kitsed, sead ja põdrad tulevad luhtadele toituma ja hundikari järgneb neile. Võib olla on meil õnne ja juhtume sel õhtul huntidega samas kandis olema...

Õhtul tehakse sauna ja muljetatakse kamina ees.  Matka teisel päeval aerutatakse Pede jõe suudmesse ja sealt edasi Põltsamaa jõele. Matk lõpeb Laashoone silla juures.  Päeva jooksul vaatleme väga erinevaid jõemaastikke. Kõigepealt jõuline ja kiirevooluline Suur-Emajõgi, siis vaikne, lai, sirge ja tumedaveeline Pede ning lõpuks kitsas ja käänuline Põltsamaa jõgi.

Vajadusel transporditakse grupp järgmisesse soovitud sihtkohta.

PAKKUJAD: Võrtsjärve Sihtasutus, OÜ Natourest, OÜ 360 kraadi, Veldemani Puhkemaja, Loodusemees OÜ

Küsi pakkumist.