EST | ENG | RUS
 
 








Väliseestlased kalepurjekast

 

Harald Mihkelson, Siseveed.
Koguteos "Eesti kalanduse minevikust I ", Eesti Kalurite Koondis,  Stockholm, 1986

Vähem tuntud sisevete püügiviisidest väärib suuremat tähelepanu Võrtsjärve omapärane kale. See kujutab enesest traalpüüki purje jõul. Kale vedamiseks kasutatav purjepaat on madala sügavusega, suure purjejõuga kalepaat, mida saab kasutada ainult kaletamisel.

Paadi pikkus on 9-11 m, laius 2,5 m ning süvis 70 cm. Vööris on paat varustatud kajutiga ning suurem osa paadist kaetud dekiga. Kajut on nii suur, et seal võivad kaks meest magada ja toitu valmistada. Püügiviis võimaldab traalimise ajal ka rooli kinnisidumist ja külma või vihma eest kajutisse varjule minna. On ka võimalik, ilma saagi suurust kahjustamata, minna kajutisse puhkama ja paat jätta seatud kursile traalima. Paadil on allalastav kiil ja ilma selleta on süvis ainult 30-40 cm.

Puri on tavaline kahvelpuri kuni 100 m2 purjepinnaga ning fokaga ning sageli ka kliivri ja kliiverpoomiga. Puri ja fokk on kergesti rehvitavad purjejahtides kasutusel olevate keeratavate poomidega. Kogu taglas ja samuti  püügivarustus on äärmiselt lihtne ja otstarbekohane, nii et tavaliselt on püügil ainult üks mees, kes laseb nooda sisse, purjetab ja teeb muid töid. Abiliseks võetakse tavaliselt keegi noorem pereliige või naisterahvas.

Noot ise tuletab meelde Läänemeres kasutatavat sakslaste zeeset, mida Eestis nimetati ka merekaleks. Kalenoot kujutab enesest suurt pära, pujusega või ilma, 10-15 m pikk ja suust 3-4 m kõrge. Tiibade pikkus on väike, umbes 10 m kummalgi pool ja õhenevad otsade poole. Tiiva otsad on suurkala nagu latika, koha, haugi jt. püügil 35 mm silmasuurusega, tihenedes pära poole ja lõpeb 17-18 mm silmadega. Väikekalapüügiks kasutatakse teist noota, mis tiibadelt algab 15-20 mm silmadega ja lõpeb 7-8 mm silmasuurusega. Oma suurema tiheduse tõttu on tema veetakistus suurem ja tiivad vastavalt lühemad, kohati ainult 5-7 m pikad. Tiiva otsadel asuvad juhtlauad, mis on valmistatud puust ja rautatud vitsadega. Juhtlaudadest algavad umbes 100 m pikkused, peenikesed, terasest veovaierid, mis paadi poole ühinevad ja jätkuvad veel umbes 100 m pikkuse veovaieriga, mis paadis kinnitub vintsile. Seega jookseb kale, 180-200 m paadi järel. Mida suurem paadi kiirus, seda laiemale kisuvad juhtlauad nooda tiivad. Parim püük toimub 3-4 pallilise tuulega, kus üheks tõmbeks kulub 1- 2  tundi. Siis lastakse soodid lahti, paat jääb seisma ning vintsiga haalatakse noot paati. Keskmiseks loomuseks on 20-30 kg suurkala. Peenkala püüdmisel traalitakse rohkem ranna lähedal, vesi on seal madalam ja samavõrra või rohkem kala saadakse juba 0,5 tunniga.

Võrtsjärve kalatoodangust omas kalepüük suure tähtsuse. Ametlikeil andmeil oli 1936.a. 73 isikul kalepüügiluba. Järve osade järgi oli kaletajaid Valguta-Rannus 37 isikut, Vana Tännassilmas 16, Tammel 7, Pikasillal 2, Suislepas 5, Võisikul 2 ja Kivilõpel 4.

Ülepüügi pidurdamiseks oli Võrtsjärvel läbi viidud rida kitsendavaid määrusi, mis näiteks keelasid mõrrapüügi suuremas osas aastas, kalepüügi suvel jne.