Tarvastu vallas asuva poldri näol on tegemist poldritammiga, mis piirneb ühelt poolt paarikümne aasta eest rajatud heinamaade ja kogujakanalitega ning teiselt poolt Võrtsjärvega. Poldri ehitusel rajati puhkeala kaguossa Tarvastu jõe suudmesse ka sadamakanal, mis võimaldab paatide ja väiksemate laevade randumist ning loob suurepärased tingimused purjespordiga tegelejatele. Seetõttu on puhkeala praeguseks kogunud tuntust erinevate purjelaagrite korraldamiskohana.

Põhiliselt kasutatakse puhkeala hetkel kohalike elanike ujumiskohana, kuna sadamakanali kõrvale on loodud ka väike liivarand – rookamarast puhastatud 60 m laiune rannariba. Puhkealal on aga suur potentsiaal piirkondliku tähtsusega liivaranna rajamiseks, kuna tegemist on Võrtsjärve läänekaldal ainsa avaliku (munitsipaalomandis) supluskohaga, mille ümbruses on looduslik liivapõhi.

Tarvastu valla piires on äärmiselt vähe paiku Võrstjärve kallastel (kaldad üldiselt madalad ja soised), mis võimaldaksid puhketurismi arendamist valla arengut soodustavalt. Viimane on aga valla jaoks äärmiselt oluliseks arenguvõimaluseks. Vald on pindalalt Viljandimaa suurim ning rahvaarvult kolmas omavalitsus asudes paraku eemal olulisematest maanteedest ning jäädes selles tähenduses veidi Võrtsjärve varju. Seetõttu nähakse Võrtsjärve veetee arenduses Tarvastu valla arengu seisukohalt äärmiselt suurt võimalust.

Seoses Võrtsjärve Väravate loomisega on Tarvastu poldri puhkeala planeeritud läänepoolse Väravana, mille eripäraks võrreldes teiste järveäärsete puhkealadega on purjespordi keskuse ning jahisadama loomine. Lisaks näeb detailplaneering ette tervikliku lahenduse nii majutuse, teeninduse (infokeskus-teenindushoone olemasoleva pumbajaama baasil ja jahisadama teenindushoone) kui vaba-aja veetmise võimaluste (mänguväljakud, linnuvaatluseks laudteed läbi roostiku, ranna laiendamine, kalastustiigid jne.) loomisel.

2009-nda aasta arendustööde käigus on EL struktuurifondide toel  lahendatud probleemiks olnud juurdepääsutee puhkealale. Samuti on püstitatud puhkealale vaatetorn, mis on vajalik maamärgina ka järvel purjetajatele.